Meie riik on möödunud ajaloos kogenud raskeid aastaid. Sel kõige pimedamal hetkel, st 1920. aasta alguses, hakkasid hr Li Dazhao, hr Chen Duxiu ja teised kaaluma partei loomise küsimust. Prantsusmaal õppinud hr Cai Hesen tegi selge ettepaneku luua "Hiina Kommunistlik Partei". Sel ajal asutasid intellektuaalid paljudes kohtades meie riigi mandriosas Kommunistliku Internatsionaali esindajate abiga esimesi parteiorganisatsioone. Enne 23. juulit 1921 toimus Shanghais Hiina Kommunistliku Partei esimene rahvuskongress.

Sel ajal oli meie riik ikka veel katastroofiliselt laastatud poolkoloniaalne ja poolfeodaalne idariik. Oli vanasõna: ajalugu on nagu laev, mis kannab tänapäeva inimeste mälestusi tulevikku. Ja see mälu mängib siiani olulist rolli meie tänapäeva inimeste mälus. Nii jätkasime aastakümneid pärast Hiina Rahvavabariigi asutamist valvsust ka rahuajal, arendasime jõuliselt teadust ja tehnoloogiat, majandust, haridust jne ning panime tänase inimese uueks välja nägema.

Sel õnnelikul päeval naasid Hongkong ja Macau, Hiina, üksteise järel emamaa embusse ehk 1. juulil 1997 taastas Hiina Rahvavabariik Hongkongi üle suveräänsuse teostamise, lõpetades sajandi kestnud Briti koloniaalvõimu Hongkongi üle.

Siiani on väina mõlemad pooled majandusarengu edendamiseks koostööd teinud. Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel on meie Shanghai ja Shenzheni sadamatest järjestikku saanud maailma sadamad, mis annavad maailmamajandusse märkimisväärse panuse.

Ja see on lahutamatult seotud meie töötajate vaikiva järjekindlusega ehitusmasinate tööstuses. Hiina rahvas hoiab tööka töö kvaliteeti, kõrghooned hüppavad tühermaalt ja ka maapiirkond muutub. Peaksime tänama kommunistlikku parteid, aga ka rohujuuretasandil töötavaid inimesi, kes julgelt edasi liiguvad.

Hambaalus on meie infrastruktuuri garantii ja kopahammas on meie esiosa. Siinkohal soovitame mitmeid tooteid: